Loading...
Kanuumatk2020-02-03T20:18:32+00:00

Kanuumatk

Kasutame enda kanuumatkadel  uusi kolme-, nelja- ja kaheksakohalisi kanuusid.

Kanuu valik sõltub  marsruudist ja matkajate eelistusest. Väiksemad kanuud sobivad kitsastele jõgedele ja sportikumatele matkadele,  hiigelkanuu aga suurematele jõgedele, järvedele ning merelahtedele  looduse nautimiseks, meeskonnatöö harjutuseks või kooliekskursiooniks.

Hiigelkanuusse mahub 6-10 aerutajat, seetõttu  on sujuvaks sõiduks vajalik meeskonnatöö. Samas saab mõni matkaline vahepeal kala püüda,  puhata, loodust filmida-pildistada ja vaadelda.

Kanuumatk Matsalu rahvuspargis Kasari jõel

Asukoht: Matsalu rahvuspark Kasari  jõgi, Suitsu jõgi, Penijõgi.

Kestvus: alates kahest tunnist kuni terve päev.

Matk:  Kasari jõel on vastavalt aastaajale ja matka eesmärgile võimalik planeerid erineva pikkusega matku. Näiteks Kasari vana silla juurest Suitsu sillani või Kloostri sillast Suitsu sillani. Kanuumatkal jäävad meie teele maastike ja lindude vaatlemiseks  rajatud vaatetornid.

Osaledes kanuumatkal saame külastada ka Lihula lähedal Penijõe mõisas asuvas  Matsalu rahvuspargi külastuskeskust,  kus saab vaadata  piirkonna loodust ja ajalugu tutvustavat püsiekspositsioone, slaidiprogrammi ja filme.

Matsalu rahvuspark hõlmab madalaveelist Matsalu lahte, ligi 50 saart ja laidu ning neid ümbritsevat Väinamerd. See on tõeline paradiis linnuhuvilistele, üks Euroopa tähtsamaid veelindude peatuspaiku rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel.

Matsalus asub 4000 ha suurune Kasari luht, Euroopa suurim säilinud lageluht, mis on väga oluline rukkiräägu, täpikhuigu ja rohunepi pesitsusala.

Suurim omataoline Läänemere ääres on ka ligi 3000 ha hõlmav Kasari suudmeroostik, kus võid kuulda nt roolinde ja hüüpi. Samuti kuuluvad Euroopa suurimate hulka Matsalu lahe ääres paiknevad rannaniidud – toitumispaigad rändlindudele ja pesitsuskohad kahlajatele nagu tildrid, kiivitajad, koovitajad.

Haruldastest linnuliikidest võid Matsalus kohata niidurüdi, väike-laukhane, valgeselg-kirjurähni ja merikotkast. Loomadest on kõige tõenäolisem kohtuda põdraga.

Taimehuvilised leiavad liigirikastel puisniitudel tammede ja sarapuude vahelt palju käpalisi. Lääneranniku laugete maastike mitmekesisust suurendavad siluriaegsetest korallrahudest kujunenud paekivist rannaastangud. Taastatud on vanu rookatusega heinaküüne ja kalurionne.

Kanuumatk Soomaa rahvuspargis üleujutusalal

Asukoht: Soomaa rahvuspark

Kestvus: 2-3 tundi.

Osalejad: Sobilik ka lastele. Ei ole füüsiliselt raske

Matk:  Korraldame kanuumatku Soomaa puisniitudel ja heinamaadel. Sügisel  ja varakevadel  saab aerutada puude vahel ja vanas Halliste jõe sängis  Tõramaa vaatetorni ümbruses.

Üleujutused algavad Soomaal tavaliselt kevadel jääminekuga, aga võib juhtuda ka vihmasel sügisel, või soojal talvel.  Üleujutuste aega nimetatakse viiendaks aastaajaks.  Üleujutusi põhjustavad vihmad ja jää sulamine,   lähestikku suubuvad kolm veerohket jõge,  mis ujutavad madala Rahvuspargi üle.

Aerutada heinamaadel, suurte põlispuude vahel on kordumatu elamus,  sõidame läbi metsade ja naudime looduse ilu. Kasutame suurveematkadel suurt kanuud, mis teeb matka turvaliseks, kuna paati tüürib matkajuht.

Korraldame ka matku, Halliste, Raudna ja Navesti jõgedel  olenevalt suvisest veeseisust.

Kanuumatk Pärnu, Reiu, Audru, Sauga jõgedel

Asukoht: Pärnu linna lähiümbruses asuvad jõed: Pärnu, Reiu, Audru ja Sauga.

Kestvus: 2-3 tundi.

Osalejad: Sobilik ka lastele. Ei ole füüsiliselt raske

Matk: Korraldame erinevaid kanuumatku Pärnu linna lähiümbruses.

Pärnu jõel alustame Sindi tammi juurest ja sõidame mööda Reiu jõge Reiu raudteesillani.

Reiu jõel alustame Reiu asulast ja lõpetame Reiu raudteesilla juures.

Kaheksa silla matka alustame Reiu raudteesilla juurest  ja lõpetame Jõekääru kämpingus. Matkal aerutame  mööda Pärnu jõge Uue ja Vana silla alt läbi ja möödume jahtklubist, põikame sisse Vallikäärdu.Edasi võtame  suuna Sauga jõkke.

Kanuumatk Ermistu järvel

Asukoht: Ermistu järv

Kestvus: 2-5tundi.

Osalejad: Sobilik ka lastele. Ei ole füüsiliselt raske

Matk: Ermistu järv on Pärnumaa ja ühtlasi Lääne-Eesti suurim järv.  Matkal tutvustame järve huvitavat ajalugu, selle taimestikku, loomastikku ja ravimuda. Järve ümbritsevad rabad ja sood, mis on raskesti ligipääsetavad ja on seetõttu inimtegevuse poolt puutumatta.  Kanuuga on võimalik aerutada väikestesse lahesoppidesse ja nautida vaateid, mida kaldalt ei näe.

Huvi korral saame aerutada kanuudel  otse rabaserva ning teha  räätsadega tuur rabas.

Soovi korral lõpetame kanuumatka peatusega parvsaunas. Ermistu järvel asub kahekorruseline  parvsaun,  esimesel korrusel asub mahukas leiliruum, redel ujumaminekuks ja istumisnurgake, teisel korrusel on võimalik grillida ja istuda ühiselt laua ümber.

Täisuliku elamuse annab otse lavalt vette sukeldumine ja hiljem terrassil õhtusööki nautida ja päikeseloojangud vaadelda.

Suurkanuuga Oosäärele ja Paatsalu lahtele

Asukoht:  Paatsalu laht (Oosäärele saab alates 15. juuli)

Kestvus: 2-3 tundi.

Osalejad: Sobilik ka lastele. Ei ole füüsiliselt raske

Matk:  Oosäär on  Paatsalu küla promendaad- otse meres  laid, mis on 4 km pikk  ja 10-15 meetrit lai.  Laiul jalutamine omab meditatiivset toimet ja aitab korrastada mõtteid, laid sobib suurepäraselt  päikeseloojangu vaatlemiseks ja pikniku pidamiseks.

Legendi järgi hakkas kurat Paatsalust Kihnu teed ehitama aga see jäi pooleli, kui algas uus päev ja päike tõusis. Oleme täheldanud, kui aerutada säärele, otsida ja leida auguga kivi, vaadata läbi augu merd ja soovida soov läheb see täide, kindlasti tuleb kivi peale soovimist merre visata.

Suurkanuuga Pöörilaiule

Asukoht:  Mereäärse küla, Lääneranna vald (Pöörilaiule  saab alates 15. juuli)

Kestvus: 2-3 tundi.

Osaleja d: Sobilik ka lastele. Ei ole füüsiliselt raske

Matk: suurkanuu ja süstadega aerutame Pöörilaiule, mis on  üks laid Varbla laidudest. See on vaikne ja rahulik lahesopp, avamere eest kaitsevad meid teised laiud.

Laiule aerutades  saadavad meid merikotkad, parema kaamera korral saab kotkastest teha pilte.

Laiul on majakas, kaugemas servas kormoranide kooloonia ja ringijalutavad lambad. See retk annab võimaluse eemalduda tsivilisatsioonist ja tunnetada ürgset loodust.

Matka saab korraldada päiksetõusu – loojangu vaatlemiseks, avastusretkeks või ööbida telkidega ja nautida mere kaldal telksauna ja õhtusööki.