Loading...
Kanuumatk2019-01-06T13:48:28+00:00

Kanuumatk

Kasutame enda kanuumatkadel  uusi kolme-, nelja- ja kaheksakohalisi kanuusid.

Kanuu valik sõltub  marsruudist ja matkajate eelistusest. Väiksemad kanuud sobivad kitsastele jõgedele ja sportikumatele matkadele,  hiigelkanuu aga suurematele jõgedele, järvedele ning merelahtedele  looduse nautimiseks, meeskonnatöö harjutuseks või kooliekskursiooniks.

Hiigelkanuusse mahub 6-10 aerutajat, seetõttu  on sujuvaks sõiduks vajalik meeskonnatöö. Samas saab mõni matkaline vahepeal kala püüda,  puhata, loodust filmida-pildistada ja vaadelda.

kanuumatk

Kanuumatk Matsalu rahvuspargis Kasari jõel

Asukoht: Matsalu rahvuspark Kasari  jõgi, Suitsu jõgi, Penijõgi.

Kestvus: alates kahest tunnist kuni terve päev.

Matk:  Kasari jõel on vastavalt aastaajale ja matka eesmärgile võimalik planeerid erineva pikkusega matku. Näiteks Kasari vana silla juurest Suitsu sillani või Kloostri sillast Suitsu sillani. Kanuumatkal jäävad meie teele maastike ja lindude vaatlemiseks  rajatud vaatetornid.

Osaledes kanuumatkal saame külastada ka Lihula lähedal Penijõe mõisas asuvas  Matsalu rahvuspargi külastuskeskust,  kus saab vaadata  piirkonna loodust ja ajalugu tutvustavat püsiekspositsioone, slaidiprogrammi ja filme.

Matsalu rahvuspark hõlmab madalaveelist Matsalu lahte, ligi 50 saart ja laidu ning neid ümbritsevat Väinamerd. See on tõeline paradiis linnuhuvilistele, üks Euroopa tähtsamaid veelindude peatuspaiku rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel.

Matsalus asub 4000 ha suurune Kasari luht, Euroopa suurim säilinud lageluht, mis on väga oluline rukkiräägu, täpikhuigu ja rohunepi pesitsusala.

Suurim omataoline Läänemere ääres on ka ligi 3000 ha hõlmav Kasari suudmeroostik, kus võid kuulda nt roolinde ja hüüpi. Samuti kuuluvad Euroopa suurimate hulka Matsalu lahe ääres paiknevad rannaniidud – toitumispaigad rändlindudele ja pesitsuskohad kahlajatele nagu tildrid, kiivitajad, koovitajad.

Haruldastest linnuliikidest võid Matsalus kohata niidurüdi, väike-laukhane, valgeselg-kirjurähni ja merikotkast. Loomadest on kõige tõenäolisem kohtuda põdraga.

Taimehuvilised leiavad liigirikastel puisniitudel tammede ja sarapuude vahelt palju käpalisi. Lääneranniku laugete maastike mitmekesisust suurendavad siluriaegsetest korallrahudest kujunenud paekivist rannaastangud. Taastatud on vanu rookatusega heinaküüne ja kalurionne.